Esmasündinud Laestadianide äratusliikumine
| Äratusliikumine on oma nime saanud Rootsi pastori Lars Levi Laestadiuse järgi. Meie usk ja doktriinid pole midagi uut, vaid seesama apostellik kristlus, mille Jeesus ise rajas oma kirikut asutades. Apostlid olid esimesed sõnumitoojad, pärast mida on see kristlus levinud väiksemate ja suuremate ärkamiste kaudu tänapäevani. Selle sama kristluse tõi 16. sajandil reformatsioonis esiplaanile Martin Luther ja hiljem 19. sajandil Laestadius. See kristlus on endiselt elus ja täies jõus.
Pärast oma surma tõusis Jeesus hauast, tuli oma jüngrite juurde ja tervitas neid rahu tervitusega. Johannese evangeeliumi järgi ütles Jeesus neile: „Rahu teile! Nii nagu Isa on mind läkitanud, saadan ka mina teid.” Kui ta seda oli öelnud, hingas ta neile peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim. „Kellele sa patud andeks annad, neile on need andeks antud ja kelle patud kinni hoiad, need on kinni peetud” (Johannese 20:21-23). Jeesus ise saatis oma esimesed jüngrid tema nimel meeleparandust ja pattude andeksandmist kuulutama (Luuka 24:47). Jumal on alati kasutanud inimesi oma teenijatena ja taevariigi võtmed on endiselt meie käeulatuses (vt Matteuse 16:19). Reformaator Martin Luther (1483-1546) elas aastaid ärganud südametunnistusega, püüdes kloostrielu kaudu Jumalaga leppida. Alles siis, kui talle kuulutati vabandussõna, leidis ta rahu ja see inspireeris Lutheri südames elavat usku, usku, mille saab süüdata ainult Jumal. Valguskiir läbis Lutheri südame, kui ta koges Piibli sõnu: „Õiglane elab usust” (Rm 1:17). Jeesus on pannud oma kogudusele siin maa peal ülesande ja volituse pattude andeksandmiseks. Luther ütleb selle kohta: ”Kuigi pattude andeksandmise vägi kuulub Jumalale, peame teadma, et ta kasutab seda võimu ameti kaudu, millesse ta apostlid kutsus.” Lars Levi Laestadius (1800-1861) sündis Põhja-Rootsis Jäkvikis. Ta õppis Uppsalas botaanikat ja teoloogiat, pühitseti 1825. aastal Rootsi kirikus preestriks ning seejärel pühitseti preestriks Kaaresuvantos. Alles 1844. aastal saavutas Laestadius elava usu ja see oli võimsa ärkamise algus. |
Kui ta 1844. aastal ühel oma paljudest kontrollreisidest oli, tuli temaga rääkima saami tüdruk Lapin Maria, õige nimega Milla Clemensdotter. Neiu teadis omast kogemusest, millises hingeseisundis Laestadius oli, ja tuli Laestadiusele tema hingehädas appi. Maria ise oli tõsine kristlane, kes oli jõudnud elava usuni Nora koguduse ärataja ja pastori Per Brandelli kaudu.
Seda lohutust, usu sõna (Rm.10:8), kuulutatakse meie seas, nimelt pattude andeksandmise sõna Jeesuse nimel ja veres. Nii on evangeelium ja elav usk levinud südamest südamesse, ”usust usku” (Rm 1:16-17). Laestadiuse üks lähemaid kaastöölisi Juhani Raattamaa (1811–1899) kirjeldab, kuidas ta on näinud seda ärkamist väikesest seemnest kasvamas suureks puuks, mille oksad ulatuvad üle kuningriikide ja ookeanide piiride. Puu juured on Rootsi Lapimaal. Misjonitöö kaudu apostelliku mudeli järgi on kristlus seotud Rootsi Lapimaa emakirikuga. Peame Piiblit raamatute raamatuks, kuid peame ka Laestadiuse jutlusi nii väärtuslikeks, et loeme tema jutlusi alati, kui koguneme kogukondadesse Jumala sõna kuulama. Meie kohtumised algavad hümni laulmise, palvetamise ja Laestadiuse jutluse lugemisega, mille järel räägib üks jutlustajatest piibliteksti järgi. Koosolekud lõppevad palve ja lauluga. Meie suureks rõõmuks järgivad paljud lapsed ja noored kristlust elava usuga oma südames ja on kindlad oma rollis Jumala lastena. Teeme ulatuslikku tööd laste ja noortega. Meie osadused on avatud kõigile, kes soovivad kuulda elavat Jumala sõna, Kristuse ja apostlite kuulutatud õpetust. Meie palve on, et Jumala sõna avaldaks mõju meie aja inimestele, sealhulgas teie südamele. Kõigile inimestele on kõige tähtsam nende endi elav usk ja kristlus, mis annab elule mõtte ja kindlustunde, surmas tröösti ja igavese elu kindluse. |